Koroonakriisiteemaline Kultuurikompass tõi kokku ligi 600 loovisikut ja kultuurijuhti
Eesti loovisikud ja kultuuriasutuste juhid rääkisid neljapäeval, 7. mail koroonakriisi piirangutega toime tulemisest ja sellest, mis saab edasi. Foorumil “Milliseks kujundame kultuurikorralduse uue ajastu?” jäi kõlama mõte, et veebilahendusi ei saa piiritult rakendada, sest publikul on tekkinud kahe kuuga ekraaniväsimus. Samas on kultuuriloojad ja -korraldajad õppinud kasutama uusi tööriistu ning isegi piiratud osalusvõimalused on toetanud Eesti inimeste heaolu ja vaimset tervist. Edasisi plaane pärsib teadmatus, mis saab viirusest ja piirangutest ning kuidas mõjutavad muutused kultuuri rahastamist.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ja Tartu linnavalitsuse korraldatud foorumi avaplokis pealkirjaga “Millised on uue olukorra esimesed mõjud?” rääkis Virgo Sillamaa kriisi mõjudest Eesti muusikavaldkonnale. Marleen Viidul andis ülevaate eriolukorrast Tartu linna kultuurivaldkonnas ning Astrid Hallik piirangute mõjust maakonna kultuurielule.
Music Estonia tegevjuhi Virgo Sillamaa sõnum on, et muusikavaldkond ei saa tervikuna veebi kolida. “Eriolukorras leitud lahendused on huvitavad, kuid need ei asenda kontserdikogemust füüsilises ruumis,” rõhutas SIllamaa. Music Estonia tegevjuht nimetas veebikontsertide kitsaskohana, et inimestel on süvenev ekraaniväsimus, samas kui tuluallikana on online-sündmuste võimalused piiratud.
Foorumi teises osas ”Kuidas tullakse toime piirangutega ja leitakse uusi lahendusi?” jagasid praktilisi kogemusi teatrijuht Vahur Keller, Krõõt Kiviste Shaté tantsukoolist ja Joanna Hoffman Tartu Kunstimuuseumist. Uusi lahendusi tutvustas ka helilooja ja muusik, Eesti esimese karmoškaõpiku autor Matis Leima.
Krõõt Kiviste tõi välja, et eriolukord tõi huviharidusse esiteks palju teadmatust. “Me olime tantsukoolis ühekorraga paljude küsimuste ees. Milline on õpetajate valmisolek videotundide andmiseks? Kui paljud tantsijad lõpetavad uues olukorras lepingud? Kuidas säilib tantsijate motivatsioon, kui grupivaim on ohus, teadmata, kaua olukord kestab,” loetles Kiviste väljakutseid.
Shaté sai ümberkorraldustega edukalt hakkama. “Uued veebikeskkonnad muutusid koduseks ning jäävad kasutusse nii meeskonnas kui suhtlemisel tantsijatega,” kirjeldas koolijuht jätkunud tööd, millel on ka laiem tähendus: “Huviharidus on toetanud eriolukorras noorte vaimset tervist.” Kiviste kogemusel sai eriolukorras selgeks, kui tähtis on tugistruktuur ka huvikoolile. “Selleks, et õpetaja saaks olla õpetaja, on vaja õppejuhi, administraatori ja kommunikatsioonijuhi tööd,” loetles tantsukooli juht.
Foorumi “Milliseks kujundame kultuurikorralduse uue ajastu?” võttis kokku kirjaniku ja kultuurikriitiku Berk Vaheri, kultuurijuhi ning õppejõu Marko Lõhmuse ja IT-visionääri Linnar Viigi arutelu teemal “Kas me muudame oma kurssi jäädavalt?”.
Panelistid tõdesid, et Tartu ja Lõuna-Eesti Euroopa kultuuripealinna kontseptsioon “Ellujäämise kunstid” ning selle tegevussuunad muutusid eriolukorras veelgi päevakajalisemateks. Marko Lõhmus rõhutas samas, et koroonakriisiga kaasneb majanduskriis ning kultuurivaldkond tegeleb ellujäämisega mitmel tasandil: “Me peame jälgima, et “Ellujäämise kunstid” ei muutuks Eestis “kunstide ellujäämiseks”, kui valdkonda saabuvad samaaegselt nii riiklikud kui omavalitsuste tasandi kärped.”
Eriolukorra ja piirangute tõttu toimus seekordne foorum esimest korda täies mahus internetis, Eestis loodud veebikeskkonnas worksup.com ja seda jälgis ligi 600 unikaalset külastajat. Vestluseid juhtis ja publiku küsimusi esinejatele vahendas moderaator Urmas Vaino. Foorum on peagi järelevaadatav aadressil www.tartu2024.ee/kultuurikompass.
Eelnevatel Kultuurikompassi foorumitel on Lõuna-Eesti kultuurikorraldajad ja eestvedajad vahetanud kogemusi uute ühisrahastusvõimaluste, sotsiaalmeediaturunduse, keskkonnateadliku kultuurikorralduse, vabatahtlikkuse ja rahvusvahelise koostöö teemadel. Foorumite ettekandeid ja arutelusid saab järelvaadata Tartu 2024 YouTube’i kanalil.
Järgmine Kultuurikompassi foorum toimub 8. septembril Viljandis ja siis on peateemaks kultuuri ligipääsetavus.
Lisainfo:
Kristiina Avik, peakorraldaja
Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond
Kultuuriteenistuse peaspetsialist
tel 736 1359
mob 5282761